<p>MEENUTUSEKS LUGEJALE</p>Maailmakirjanduse ajalugu tunneb mitmeid mehi ja naisi, kes terve elu muud ei teinud kui kirjutasid, ometi tuntakse neid vaid "uhe romaani, jutustuse v~oi n"aidendi j"argi. Kindlasti tuleb niisuguste kirglike kirjutajate hulka arvata ka preestrist sulemees Antoine Francois Prevost D’Exiles (loe: prevoo degzil) ehk l"uhidalt abee Prevost, surematu armastusromaani “Manon Lescaut” (loe: les-koo) autor.
Abee Prevost s"undis 1. aprillil 1697. aastal Hesdini linnakeses Artois’ krahvkonnas Kirde-Prantsusmaal. Tema kasvatamise ja koolitamisega tegelesid jesuiidid, need suurep"arased pedagoogid, ent samal ajal ka karmid sandarmid. Poisist pidi saama preester, kuid peale vaimuannete oli loodus kinkinud talle k"a kirgliku loomuse, mist~ottu tal tekkis usuj"ungritega alatihti pahandusi. Noor Prevost p~ogenes jesuiitide juurest ja hakkas teenima s~ojav"aes. Leidmata sealgi oma vaimsete ja f"u"usiliste kirgede maandamiseks soodsat pinda, otsib Prevost uuesti lepitust usuvendadega. Kahek"umnekolmeselt, pikk benediktlaste kuub seljas, peab ta jutlusi kirikutes ning ~opetab endast nooremaid kloostrikoolides (isegi Saint-Germaindes-Pres’s, mis praegu asub lausa Pariisi s"udames). Ent noore mehe kihk ei anna talle asu, tema armuseiklused aga "arritavad kolleege, seda enam, et ta oma vahekordadest mingit saladust ei teegi, veelgi enam – ta p"u"uab neid koguni raamatutena avaldada. 1728. aastal ilmubki Prevost’ sulest “Uhe ilmaelust eemaldunud aadlimehe m"alestused ja seiklused” (Memoires et aventures d’un homme de qualite qui s’est retire du monde). See j"a"ab "uldistavaks pealkirjaks ka tema j"argnevate armastusromaanide pikale seriaalile. “Manon Lescaut” on selle sarja seitsmes raamat.
